Vanemad, kes alustavad potitreeningu protsessi, mõtlevad mõnikord, kas potil käimise ja peksmise vahel peaks olema seos. Ehk siis lapsevanemad tahavad teada, kas peksu andmine on tõhus potilöömise vahend ning kas lapse märjamise või määrimise eest karistamine hoiab ära edaspidised õnnetused. Pediaatrite sõnul on vastus sellele küsimusele lihts alt "ei".
Laksamine: ebatõhus potilöömise tööriist
Lapsu andmine on osutunud üheks kõige vähem kasulikuks vahendiks lapse tualeti kasutamise õpetamisel. Peksu andmine võib põhjustada füüsilisi probleeme tualeti kasutamisega, aga ka potil käimise protsessi pikenemist. Laps võib ka panna lapsi varjama või valetama soovimatu potitamisega seotud käitumise kohta ning see röövib vanematelt võimaluse loobuda halbadest harjumustest enne, kui nad alustavad.
Doktor Timothy Schumi juhitud uuringu kohaselt on löömine üks kõige vähem tõhusaid vahendeid potitreeningul. Lapsed treenivad kiiremini ja paremini tänu positiivsele tugevdusele, nagu vanemate poolt pakutav potitool, väikesed maiuspalad ja vanemate suuline julgustus. Kui lapsed õpivad tualetti iseseisvam alt kasutama, saavad vanemad maiuspaladest ja preemiatest loobuda, säilitades samal ajal suulise julgustuse. Samuti võib laksu andmine kergesti väärkohtlemiseks muutuda, kui vanem on äärmiselt vihane. Ameerika Pediaatriaakadeemia andmetel esineb väärkohtlemist sagedamini tualetitreeningu ajal kui mõnel muul lapse arenguetapil.
Laksu- ja füüsilised tualetiprobleemid
Lapsed ei sünni nii, et nad teavad, kuidas tualetti kasutada. Kogu potitreeningu kontseptsioon seisneb selles, et lapsed ei tea veel oskusi, mis on vajalikud selleks, et ühendada oma tualetti mineku soov tegelikult tualetis käimise, pükste alla tõmbamise ja poti kasutamisega. Õnnetus juhtub siis, kui laps ei saa aru, et peab vannituppa minema, või saab sellest liiga hilja aru ega jõua õigel ajal vannituppa. Kui vanem last õnnetuse pärast peksab, ei aita see lapsel paremini seostada tunnet, et on vaja minna, tualeti kasutamiseks vajalike toimingutega.
Laps võib lõpuks seostada urineerimist või väljaheidet karistusega ja keelduda üldse tualetti minemast. Pidev uriini hoidmine võib soodustada põieinfektsioone ja lõpuks halba põie kontrolli, kuna põis muutub üle venitatud.
Kui laps keeldub väljaheitest väljutamast, võib tulemuseks olla fekaalipidamatus ja löök. Sellel seisundil, mida nimetatakse enkopreesiks, võib olla tõsine pikaajaline tervisemõju ja seda võib olla raske ravida. Enkopresis võib põhjustada ka tõsiseid sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi ning laps võib haigusseisundi lahendamiseks vajada ulatuslikku psühhoteraapiat.
Halbade harjumuste parandamine
Tualettkoolituse käigus löömine ei vähenda lapsega juhtuvate õnnetuste arvu. Selle asemel, et õpetada last säilitama paremat põie- ja soolekontrolli, õpetab see last tegema kõike, mis on vajalik karistuse vältimiseks. Selle asemel, et tulla vanema juurde märgade või määrdunud pükstega, võib laps märjad või määrdunud riided lihts alt ära peita ja püüda vältida õnnetusega kaasnevat karistust.
Palju parem on, kui laps kogeb õnnetusega kaasnevat loomulikku niiskust või mustust. Seejärel saab vanem lasta lapsel aidata õnnetust koristada, pühkides põranda, pannes püksid ja pesu pesumasinasse ning vajadusel puhastades end märja pesulapiga või vanniga. Seejärel saavad vanem ja laps arutada, kui ebameeldiv on olla märg või must ja kui ebamugav on sodi koristada. Isegi kaheaastane saab aru, et pole lõbus, kui peab mängimise lõpetama, et pesu pesta ja vannis käia.
Potitamise ja peksmise tulemused
Potitreening ja peksu andmine võivad viia lapse tõsise füüsilise väärkohtlemiseni. See ei õpeta last säilitama paremat soolestiku ja põie kontrolli ning võib põhjustada füüsilisi probleeme, mida põhjustab uriini või väljaheite hoidmine. Peksu andmine võib pikendada lapse treenimiseks kuluvat aega või isegi lükata potil käimist kuni lapse vanemaks saamiseni. Parim viis lapse treenimiseks on oodata, kuni ta on füüsiliselt ja vaimselt valmis treenima, ning seejärel kasutada positiivset tugevdamist, nagu kleebiskaardid, väikesed maiuspalad ja kiitus, et julgustada sobivat tualettkäitumist.
