Sihtkapitali loomine ei ole mõeldud ainult suurematele organisatsioonidele. Isegi väikesed organisatsioonid saavad nendest finantskontodest kasu. Sihtkapitalid võimaldavad mittetulundusühingutel valmistuda tulevasteks finantsvajadusteks.
Sihtkapitalide mõistmine
Sihtkapital on mittetulundusühingute jaoks teatud tüüpi finantsvahend. Need vahendid on piiratud, mis tähendab, et kulutada saab ainult fondi loodud intresse. Põhiinvesteeringud jäävad kontole, et tagada fondi pikaajaline püsimine. Enamik sihtkapitale piirab ka fondi tulude summat, mida saab kulutada. Tavaline näide on see, et kulutada võib ainult viis protsenti, samal ajal kui ülejäänud summa kantakse tagasi sihtkapitali, et lisada põhisummale. Sihtkapitali loojate eesmärk on tagada, et suurem osa vahenditest kasutataks organisatsiooni pikaajalise vajaduse rahastamiseks.
Seda tüüpi fonde saavad hallata mitmesugused finantsspetsialistid. Kõige sagedamini saavad mittetulundusühingud kasutada rahahaldureid, et jälgida juhtimist ja investeerida fondi. Need spetsialistid investeerivad vahendeid vastav alt sihtkapitali põhikirjale, kui see nii on, siis aktsiatesse, võlakirjadesse ja muudesse investeerimisliikidesse.
Sihtkapitali moodustamine
Igaüks, kes juhib mittetulundusühingut, saab luua selle organisatsiooni sihtkapitali. Enne sihtkapitali avamist kaaluge sihtkapitali eesmärke.
- Kuidas sihtkapitali rahastatakse? Millise osa raha kogumise jõupingutustest investeerib organisatsioon sihtkapitali põhiinvesteeringuna?
- Kui palju peab organisatsioon sihtkapitalist aastas teenima?
Määrake, kui palju peab organisatsioon oma vajalike kulueesmärkide saavutamiseks sihtkapitali investeerima. Selleks määrake, milline protsent teenitud intressidest on igal aastal organisatsioonile kättesaadav, näiteks viis protsenti. Seejärel määrake kindlaks, kui palju raha peab sihtkapitalil olema, et toota organisatsiooni vajaduste jaoks piisav alt tulu. Kui sihtkapital peab tootma 20 protsenti organisatsiooni rahastamisest, näiteks 1 miljonist dollarist, mida organisatsioon vajab aastas, siis vajab sihtkapital vajaliku 200 000 dollari loomiseks vähem alt 4 miljonit dollarit.
Oluline on märkida, et harva on sihtkapital organisatsiooni ainus rahaallikas. Enamikul juhtudel on sihtkapital üks paljudest finantsvahenditest, mida organisatsioon koos raha kogumise jõupingutustega enda ülalpidamiseks kasutab.
Rohkem kaalutlusi
Mittetulundusühingu juhatus peab nõustuma erinevate kontotingimustega. Seejärel saab sihtkapitali algatada rahahalduri või muu finantsasutuse abiga. Ehkki sihtkapitali avamiseks võib olla mis tahes summa, võtab suure sihtkapitali loomine sageli aega. Juhatus peab määrama sihtkapitali tingimused ka õiguslikult siduvas lepingus, mis peaks sisaldama:
- Mis sihtkapitali nimetada (sageli suurima panustaja järgi)
- Millised piirangud sihtkapitalil on
- Juhised selle kohta, kui palju huvi on organisatsioonile aastas kättesaadavad
- Kuidas juhatus saab hädaolukorras raha kasutada
Sihtkapital võib olla osa teie praegusest ettevõttest, kuid olenev alt juhatuse juhistest võib sellest saada ka oma mittetulundusühing. Enne otsuste tegemist arutage neid võimalusi advokaadi või mittetulundusliku finantsjuhiga.
Kui mittetulundusühingu juhatus on sihtkapitali tingimustega nõus, saab sihtkapitali asutamiseks astuda juriidilisi samme. See protsess hõlmab lihts alt konto avamist finantsasutuses, kes haldab raha ja investeerimist korralikult.
Sihtkapitali loomisel on soovitatav kasutada vahendite investeerimise juhtimiseks professionaalset organisatsiooni. See organisatsioon peaks olema kolmanda osapoole organisatsioon, mis ei ole organisatsiooniga otseselt seotud. Organisatsiooni rahahaldur peab haldama kõiki sihtkapitali aspekte, sealhulgas juriidilisi nõudeid, maksustamist, väljamakseid ja sissemakseid.
