Maareostuse tagajärjed

Sisukord:

Maareostuse tagajärjed
Maareostuse tagajärjed
Anonim
Prügikast
Prügikast

Maal leiduvad saasteained mitte ainult ei saasta maad, vaid neil on ka kaugeleulatuvad tagajärjed. Allikad võivad olla põllumajandus-, tööstus- (sh kaevandus- ja metallurgia) ja olmejäätmed. Happevihmad, veereostuse levimine ümbritsevatele randadele ja jõekallastele, prügi ja isegi uued ehitusplatsid võivad samuti olla maareostuse allikad.

Keemiline mõju elule

Üks suurimaid maareostusest põhjustatud ohte ökosüsteemile on keemiline saastumine. Plastid, jäätmetes sisalduvad toksiinid, nagu antifriis ja muud kemikaalid, imbuvad maasse, kuhu need jäävad. Need kemikaalid võivad saastada põhjavett ja maad. Nende hulka kuuluvad püsivad orgaanilised saasteained (POP), mis hõlmavad spetsiaalset kemikaalide rühma.

Püsivad orgaanilised saasteained saastavad maapinda

An International Institute Sustainable Development Bulletin (IISD) 2019. aastast selgitab, et POP-id on tööstuses ja/või põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Need pestitsiidid jäävad keskkonda kauaks.

  • Püsivate orgaaniliste ühendite näideteks on DDT, dioksiinid ja polüklooritud bipenoolid (PCB-d).
  • Kaksteist POP-i on keelatud ÜRO keskkonnaprogrammi Stockholmi konventsiooniga, millele USA kokkuleppel alla kirjutas.
  • Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2008. aasta aruanne selgitas, et POP-id on pestitsiidide tahtmatud kõrvalsaadused. Neid saab toota "söe, turba, puidu, haiglajäätmete, ohtlike jäätmete või olmejäätmete põletamisel". POP-sid võivad tekitada ka autode heitgaasid.
  • 2019. aastal avaldas WHO uuendatud rahvusvahelise pestitsiidide haldamise tegevusjuhendi, mis on põllumajandustööstusele ja valitsusasutustele mõeldud pestitsiidide kontrolli juhendi, et kaitsta rahvatervist ja keskkonda.

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Kõik kemikaalid, sealhulgas POP-id, mürgitavad maapinda. See võib kaasa tuua teatud tüüpi taime- ja loomastiku kadumise.

  • Kemikaalidega mürgitatud maapinnas kasvavad taimed võivad saastuda ja ellu jääda, kandes saaste edasi karjatatavatele loomadele või taimed surevad lihts alt ära.
  • Taimedest toiduks sõltuvad loomad võivad saastunud taimi ära süüa ning haigestuda ja välja surra.
  • Kui taimed surevad välja, peavad neist kui toiduallikast sõltuvad loomad rändama terveid taimi otsima. See põhjustab loomade sissevoolu piirkondadesse, kus pole nende ülalpidamiseks piisav alt taimset toitu. Loomapopulatsiooni ülerahvastatus võib põhjustada haigusi ja/või nälgimist.
  • Inimesi mõjutavad mitmesugused kemikaalid, mis satuvad toiduahelasse ja sisalduvad toiduainetes, mida inimesed söövad. See on eriti levinud loomsete toiduallikate puhul, kus rasvarakkudesse on kogunenud kemikaalid, mida nimetatakse bioakumulatsiooniks.

POP-id vees, veeteedes ja ookeanides

POP-id kogunevad veekogudesse ja ookeanidesse ka põllumajanduse ja linnade äravoolu kaudu. Need saasteained kanduvad üle planeedi pikkade vahemaade taha ja võivad mõjutada piirkondi, kus kemikaale ei kasutata.

Bioakumulatsiooni oht

2016. aastal läbi viidud teadusuuringust selgus, et püsivad orgaanilised saasteained on bioakumulatsiooni tõttu endiselt ohuks mereelustikule. WHO aruanne loetleb, kuidas püsivad orgaanilised saasteained võivad elusloodusele avaldada, kui need püsivad sajandeid muutumatuna. Need mõjutavad immuun-, ensüüm- ja reproduktiivsüsteeme ning põhjustavad kasvajaid imetajatel, roomajatel, kaladel ja lindudel. Mõned täheldatud muutused hõlmavad lindude munakoorte hõrenemist ning hüljeste, tigude ja alligaatorite populatsiooni vähenemist.

Kahjulikud tagajärjed maale

Kui maareostus on tugev, kahjustab see pinnast. See toob kaasa mineraalide ja kasulike mikroorganismide kadu, mis mõjutab mulla viljakust. See tähendab, et kohalikud taimed ei pruugi neis piirkondades kasvada, röövides ökosüsteemilt loomade toiduallika.

Invasiivsete taimeliikide levik

Reostus võib ökosüsteeme häirida ka siis, kui muld ei suuda säilitada kohalikke taimi, kuid suudab siiski toetada muud taimestikku. Invasiivsed umbrohud, mis summutavad ülejäänud loodusliku taimestiku allikad, võivad tekkida reostusest nõrgestatud aladel. Florida ülikooli raporti kohaselt tuuakse invasiivseid umbrohi piirkondadesse sageli osana õue- või ehitusjäätmete kaadamisest.

Siljakuse kaotus

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FOA) juhib tähelepanu, et keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine tapab mulla kasulikke mikroorganisme, vähendades nende bioloogilist mitmekesisust, millel on laastavad tagajärjed mulla tervisele. Mikroorganismid on vajalikud paari asja jaoks, mis aitavad kaasa mulla viljakusele, sealhulgas:

  • Mikroorganismid vastutavad toitainete ringluse eest, mis muudab toitained põllukultuuridele kasutatavateks vormideks.
  • Mikroorganismid lagundavad mürgiseid ühendeid, mis on agrokemikaalide kõrvalsaadused, mis vähendavad mulla saastumist. Kui mullas mikroorganisme ei leidu, siis reostus koguneb ja kasvab mürgiseks.
  • FAO hoiatab, et muld on omaette dünaamiline ökosüsteem. Kui see tasakaal rikutakse, mõjutab see taimede, loomade ja seejärel inimeste tervist.

Maaerosioon

Mõnikord võib reostus kahjustada mulda sedavõrd, et taimestik ei saa saastunud alal enam kasvada. See võib põhjustada pinnase erosiooni. Murelike Teadlaste Liidu andmetel on mulla erosioon põllumajanduspõldudel tavaline.

Pinnase erosioon
Pinnase erosioon

Keemilised väetised ja pestitsiidid

Keemilised väetised ja pestitsiidid tapavad mikroorganismid, mis on vajalikud mulla struktuuri parandava orgaanilise aine lagundamiseks. FAO erosiooni käsitlev dokument selgitab, et "peaaegu kõik mullad, mis sisaldavad vähe või üldse mitte orgaanilist ainet, on erosioonile väga vastuvõtlikud."

  • Orgaaniline aine aitab mullal vett imada ja talletada.
  • Orgaaniline aine seob mulda suuremate agregaatidega, nagu mineraalkristallid, mineraloidiosakesed või kivimiosakesed.
  • Seen aitab mullaosakesi omavahel siduda. FAO andmetel võib kemikaalide tõttu muutunud pinnase soolsus (soolakogus) vähendada ka seeneliike ja seente arvukust, muutes pinnase erosiooniohtlikuks.
  • Erosioon viib maa pealmise mullakihi kadumiseni. Maailma Looduse Fond teatab, et viimase 150 aasta jooksul on pool maa pealispinnast kadunud. See võib vähendada maa tootlikkust ja põhjustada reostust, ummistades veeteid.

Reostuse levik

Maareostust võivad põhjustada saastunud alad, saastunud veekogud või õhusaastest põhjustatud happevihmad. See saaste võib levida ja avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale.

  • Puhastuskohtadesse visatud kemikaalid leostuvad maa alla ja saastavad põhjaveeallikaid.
  • USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) rõhutab selle kahju piiramise ja ohjeldamise tähtsust, kuna põhjavett kasutatakse joogiks ja põllumajanduses.
  • EPA andmetel on toitainete reostus, mis on põhjustatud osaliselt keemiliste väetiste äravoolust taludest, peamine saastevorm. Suurenenud nitraatide sisaldus vees võib olla imikutele kahjulik isegi väikestes kogustes.
  • Sellest tulenev õhusaaste võib mõjutada inimese "hingamisvõimet, piirata nähtavust ja muuta taimede kasvu". Veelgi enam, see võib põhjustada veekogude hapniku vähenemist, mõjutades kalade elu.

Terviseoht inimestele

Raskmetallide ja POP-de saasteained maa saastumises. Need kujutavad endast tõsist terviseprobleemi.

Heavy Metal

Raskmetallid pinnases saastavad toitu ja vett, suurendades vähiriski. Näiteks:

  • Hiinas on "vähikülad" seotud piirkondadega, kus keemiliste pestitsiidide ja muude raskmetallide ülekasutamise tõttu reostunud maa-alal toimub põllumajandus.
  • Euroopas põhjustavad vähktõbe hinnanguliselt arseen, asbest ja dioksiinid; neuroloogilised kahjustused ja madalam IQ tulenevad pliist ja arseenist. Neeru-, skeleti- ja luuhaigused tekivad saasteainetest nagu plii, elavhõbe, fluoriid ja kaadmium. Kuigi kulusid inimestele ja ühiskonnale arvestatakse juba miljonites dollarites, kahtlustatakse, et Euroopa Komisjoni 2013. aasta aruande kohaselt ei pruugi need kahjuhinnangud olla piisav alt põhjalikud.
  • EPA tunnistab, et saasteainetega kokkupuude võib nii inimesi kui ka metsloomi mõjutada nende sissehingamise, söömise (vee või toidu kaudu) või puudutamise kaudu. Siiski ei ole neil riiklikul tasandil hinnanguid kahjude kohta.

POP-säritus

Püsivate orgaaniliste saasteainete tervisemõjud tulenevad nii ägedast kui ka kroonilisest kokkupuutest. Neid kokkupuuteid võib leida nii toidu saastumisest kui ka keskkonnast.

  • IISD väidab, et POP-id isegi väikestes annustes "viivad vähki, kesk- ja perifeerse närvisüsteemi kahjustusi, immuunsüsteemi haigusi, paljunemishäireid ning häirivad imiku ja lapse normaalset arengut."
  • Toimunud on ka massilisi mürgistusi toidu saastumise tõttu.
  • WHO 1968. aasta andmetel mõjutas PCB-de ja PCDF-idega saastunud riisiõli rohkem kui tuhat inimest Jaapanis ja Taiwanis. Isegi seitse aastat pärast seda, kui naised nende POP-idega kokku puutusid, sünnitasid nad väikeste väärarengute ja käitumisprobleemidega lapsi.

Sotsiaalsed mõjud

EPA esitleb uuringut viie kogukonna ja nende jõupingutuste kohta mahajäetud alade ümberehitamisel. Negatiivne sotsiaalne mõju, mis tuleneb mahajäetud aladest või saastatud maast linnapiirkondades, on laastav. Nende hulka kuuluvad:

  • Töökohtade kasvu, majandusarengu ja maksutulu piirang
  • Naaberkinnisvara väärtuste vähendamine
  • Kuritegude kasv kannatavates kogukondades
Prügi tänavatel
Prügi tänavatel

Maareostusega tegelemine

Paljusid maareostuse pikaajalisi mõjusid, nagu kemikaalide leostumine pinnasesse, ei saa lihts alt tagasi pöörata. Parim viis maareostusega tegelemiseks on vältida selle esinemist. Ringlussevõtu jõupingutuste tõhustamine ja pinnase liigkasutamise vältimine, mis muudab selle happeliseks ja saastab läheduses asuvaid piirkondi, hoiab ära probleemi leviku. Võimaluse korral panustage koristustöödesse, et vältida maareostuse süvenemist.

Soovitan: