Heategevusorganisatsioonid Halduskulud

Sisukord:

Heategevusorganisatsioonid Halduskulud
Heategevusorganisatsioonid Halduskulud
Anonim
mees, kes töötab sülearvutiga eelarvega
mees, kes töötab sülearvutiga eelarvega

Nagu kasumit taotlevad ettevõtted, nõuavad ka mittetulundusühingud oma organisatsiooni töös hoidmiseks töötajaid. Kuigi heategevusorganisatsioonide peamine eesmärk on rahastada ja programmeerida konkreetsetele elanikkonnarühmadele, kasutavad heategevusorganisatsioonid osa oma vahenditest ka neile, kes hoiavad kõike seaduslikku ja organiseeritud.

Heategevuse halduskulude standardimine

Mittetulundussektoris on olnud pikaajaline reegel pidada halduskulusid organisatsiooni finantsseisundi võrdlusaluseks. Ajalooliselt oli maagiline arv alla 30 protsendi suurused kulud heategevusorganisatsiooni, mis üritas vähem alt rahanduslikku vastutust säilitada. Hiljutised mõttesuunad on näidanud, et edukamaid heategevusorganisatsioone ei saa hinnata ainult nende halduskulude järgi, vaid neid tuleks hinnata ka nende tõhususe ja mõju järgi.

Mis sisaldub halduskuludes

Heategevuse juhtimise kulusid nimetatakse halduskuludeks või mõnikord üldkuludeks. Need kulud koosnevad kõigest, mis on vajalik organisatsiooni eksisteerimiseks ja mis ei kuulu rahakogumise, programmitegevuste ega liikmestegevuse kategooriatesse.

Haldus- või juhtimiskulud hõlmavad tavaliselt järgmist:

  • Personali- ja raamatupidamistöötajad
  • Direktori ja töötajate palkade osad
  • Infrastruktuurile ja operatsioonidele pühendatud infotehnoloogiad
  • Aastaaruande koostamine
  • Kontoritarbed
  • Ehituskommuna alteenused
  • Õigusteenused
  • Juhatuse kulud

Kulu varieerumine organisatsiooni tüübi järgi

Erinevad heategevusorganisatsioonid nõuavad erinevat summat üldkulusid, nii et igaüks peaks püüdlema oma valdkonna standardi poole, mitte ühe universaalse protsendi poole kõigi heategevusorganisatsioonide jaoks. Charity Navigator pakub täielikku ülevaadet ideaalsete organisatsioonide rahalistest vahenditest heategevuse liikide kaupa. Üldiselt peetakse parimateks halduskulusid, mis jäävad alla 15 protsendi, kuid siin on erinevusi, näiteks:

  • Muuseumid tagavad kõrgemad kulud kuni 17,5 protsenti.
  • Toiduhoidlate/pankade ja humanitaarabi pakkuvate heategevusorganisatsioonide üldkulud peaksid olema väiksemad ja kulude ülempiir umbes kolm protsenti.
  • Toetusi andvate organisatsioonide kulud ei tohiks olla kõrgemad kui seitse ja pool protsenti.

eraldus

Iga organisatsioon eraldab osa juhtide ja töötajate palkadest halduskuludeks. Iga aeg, mille töötaja kulutab haldusülesannete täitmisele, mitte programmiteenustele või raha kogumisele, jaotatakse halduskulude kategooriasse. Peale personali- ja raamatupidamispersonali ei saa enamiku heategevusega tegelevate töötajate palku seostada täielikult halduskuludega.

Programmi eraldamine

Organisatsioonid, millel on rohkem kui üks programmikategooria (nt teadus- ja haridustegevus), peaksid halduskulud iga kategooria jaoks eraldama. See annab täpse ülevaate igale programmile konkreetselt kulutatud summast.

Doonori eelistused

Doonorid on sageli soovinud, et nende rahalised annetused läheks otse programmi elluviimiseks. Harvard Business Schooli uuringutes leidsid teadlased, et inimesed annetavad peaaegu kolm korda tõenäolisem alt heategevusorganisatsioonile, mille halduskulud katab eraannetaja, võrreldes sellega, mille puhul nende panust võidakse kasutada üldkulude katteks. Doonorid peaksid meeles pidama, et kõikidel organisatsioonidel on halduskulud ja mõned annetused tuleks teha piiranguteta, et organisatsioonid saaksid teha vajalikud kontrollid.

Halduskulude plussid ja miinused

Kulude osas võib teha mitmesuguseid järeldusi, kuid oluline on panna halduskulud perspektiivi mitmete muude finantsnäitajatega. Vaadake finantsseisu tervikuna ja esitage juhtkonnale palju küsimusi.

Madalad kulud

Madalad halduskulud võivad tähendada, et organisatsioon tegutseb väga lahj alt ja hoolitseb pidev alt selle eest, et ülejääk eelarvest välja lõigataks. See võib tähendada ka seda, et organisatsioon tellib programmi tegeliku rakendamise teistelt asutustelt ja tal on vähe üldkulusid. Veel üks hüpotees on see, et agentuur töötab vähema personaliga kui vaja või töötab alakoolitatud ja alakvalifitseeritud töötajatega.

Suured kulud

Suured halduskulud võivad tähendada, et agentuuris pole piisav alt järelevalvet. Töötajate tööülesanded ei pruugi olla selgelt määratletud või sama tööd võib teha mitu töötajat. See võib tähendada ka seda, et organisatsioonil on kontrollid ja tasakaalud, et tagada igapäevaste toimingute vastavus osariigi ja föderaalseadustele ning mittetulunduslike valveorganisatsioonide soovitustele. Äärmuslikel juhtudel võivad need kulud viidata pettusele või põhjendamatutele kulutustele.

Prioriteedid ja lubadus

Heategevusorganisatsiooni edu ei tohiks mõõta ainult sellega, mille haldus- ja üldkulud on kõige madalamad. Mittetulundusühingu loomisel või annetamise valimisel võtke arvesse selle kulusid ja mõõdetavat mõju. Suurepärane heategevusorganisatsioon hoiab oma prioriteedid ja lubadused kooskõlas, koondades jõupingutused oma eesmärgi aitamisele.

Soovitan: