Rääkige neid originaalseid lõkkejutte, et publikule hanenahk läheks.
Mitte kunagi pole õudse loo jaoks täiuslikum meeleolu kui siis, kui olete kogunenud lõkkeaseme või klassikalise lõkke ümber. Kui leegid tantsivad, varjud värelevad ja pimedus on käeulatuses – need jubedad, õudsed, lühikesed ja hirmutavad lõkkelood panevad teid taskulambile veidi lähemale pugema.
Neetud nukk
Suzy armastas nukke. Tegelikult olid terve tema magamistoa sein nukud. Riiul riiuli järel oli tal kaks tosinat nukku, kellele ta pani nime ja keda ta armastas. Ühel päeval läksid nad emaga poes käies mööda uuest nukupoest. Poe aken oli täis nukkusid – kõiki nukke, mida Suzy tahtis. Aga parim nukk üldse istus üksi nurgas. Maasikasblondide lokkis juuste, kahvatusinise kleidi ja mustade kingadega oli ta kindlasti kõige ilusam.
Proovige, kuidas ta suutis, Suzy ema ei tahtnud talle nukku osta ega isegi jalga poodi tõsta. Pood poe järel vaatas Suzy ema lõputuid riiuleid vaaside, maalide ja igavate riietega.
Tol õhtul, kui ta koju jõudis, soovis ta, et nukk võiks olla tema ja ainult tema oma. Ta annaks kõike. Järgmisel hommikul ärkas Suzy selle peale, et maasikablond nukk istus riiulil – ainult ükski teine nukk teda ei puudutanud. Nagu nad kardaksid teda. Ta jooksis kööki, et küsida vanematelt, millal nad selle ostsid, kuid peale vaikuse ei tervitanud teda midagi. Ta kuulis, kuidas nukk vaikselt itsitas.
Motelli võtmeauk
Pärast tervet päeva neljandat päeva järjest reisimist otsustas mees, et tal on küll alt ja ta oli magama minema. Kuigi ta lootis kenale hotellile, oli ta valmis sellest loobuma ja oli meeleldi igasse motelli registreerida – ükskõik kui tühi ja räämas.
Ta kahetses seda mõtet, kuna järgmine motell oli vaid kuuetoaline ja seda poleks saanud värskendada, kui see 40ndatel ehitati. Motelliametnik vaatas talle üllatunult otsa, kui ta helistas teeninduskella ühe toa fuajees, kus oli ka kohvimasin ning ühepäevased bagelid ja sõõrikud. Järele mõeldes nägi ka see kohv paar päeva vana välja.
Väike ametnik ulatas talle nelja toa võtme ja käskis tal helistada, kui ta viibimise ajal midagi vajab. Ta oleks seal terve öö.
Kui mees esimesest ja teisest toast mööda kõndis, mõistis ta, et tema auto ja ametniku auto on parklas ainsad. Mis oli veider, arvestades, et kolmandale toale lähenedes nägi ta valgust süttimas. Ta piilus läbi lukuaugu ja nägi, kuidas naine kõndis hääletult uksest eemale vannituppa.
Oma ukse lukust lahti võttes lõi ta hea meelega kingad jalast ja hüppas voodisse. Ta kuulis naabertoast vaikset nutmist, kuid see ei kestnud kaua, ega ka tema. Ta jäi kiiresti magama.
Umbes kahe paiku öösel ärkas ta värina peale, kuigi ei osanud öelda, miks. Müra polnud olnud ja ometi ta süda kloppis. Otsustades pea selgeks teha, astus ta välja, et minna kiirele jalutuskäigule.
Kolmanda ruumi tuli põles endiselt ja ta piilus taas võtmeauku, olles uudishimulik selle salapärase külalise vastu. Kõik, mida ta nägi, oli tumepunane. Kummaline, arvas ta, võib-olla riputasid nad rätiku üles.
Ta suundus alla fuajeesse, et näha, kas seal võib olla mõni toit, mis rahuldaks kesköise suupiste vajaduse. Ametnik ja tema vananenud bagelid olid kõik, mis ta fuajeest leidis. Ta hakkas lahkuma, kuid uudishimu sai temast võitu. "Külaline toas kolm, kas temaga on kõik korras?" Ametnik näis segaduses: "Täna õhtul pole ühtegi külalist peale teie." Mees neelatas aeglaselt, samal ajal kui ametnik itsitas: "Kuigi mõned linnaelanikud väidavad, et selles toas elab naise vaim. Kuigi ma pole teda kunagi näinud. Kuid nad väidavad, et tal on veripunased silmad."
Kadunud telkija
(Tahad, et partner karjuks Terryle päris lõpus, et gruppi korralikult ehmatada.)
Ühel suvel Adirondacksi laagris oli noor poiss põnevil oma esimesest unelaagrist. Seiklusteks ja sõprade leidmiseks valmis, möödus esimene nädal lennates. Terry kirjutas koju, rääkides oma vanematele ja vennale kõigist oma lahedatest uutest sõpradest, vibulaskmisoskustest ja sellest, kui kiiresti suudab ta praegu keset järve sadamas ujuda.
Kesköö paiku nõustaja tavaliste voodikontrollide ajal vilgutas Cole oma valgust läbi kaheksa voodi ja nägi, et Terry voodi oli tühi. Cole lahkus vaikselt kajutist, et mitte äratada teisi telkijaid ja suundus nõustaja kajutisse. "Poisid," ütles Cole hingeldades, "Terry on kadunud." Grupp haaras dressipluusid, saapad ja taskulambid ning suundus metsa. Cole karjus: "Terry! Terry! Terry!" uuesti ja uuesti. Tema hääl muutus vaiksemaks, kuni see oli vaid kauge sosin.
Teine nõustajate rühm leidis Terry kajuti tagant pärast uneskõndimist sügav alt magamas. Cole ei naasnud kunagi, kuid mõned ütlevad, et kuulete teda matkaautot otsimas siiani.
" TERRY!!"
Õudse lõkkeloo jutustamise saladus
Õudse loo hästi jutustamine on lihtne! Järgige neid nõuandeid ja kõik karjuvad ehmatusest.
- Kasutage oma häälega erinevat helitugevust. Tõmmake oma kuulajad sosinal endasse ja seejärel pange nad väikese kisaga hüppama.
- Ärge kartke oma hääle abil heliefekte lisada, jalgu trampida või käsi plaksutada.
- Välgutage taskulampi või suunake see ootamatult kaugusesse, et kuulajate tähelepanu hajutada. See on hea aeg hüppamiseks.
- Jäta loos liiga palju hüppehirmu vahele. Muidu on nad järgmiseks valmis.
- Mõnikord räägitakse parim hirmutav lugu sosinal, mis jääb nende kujutlusvõimesse elama – isegi ilma hüppamata.
- Haara sõber, kes aitab sind hirmutava loo jutustamisel! Laske neil ringi hiilida, hääli teha või isegi mõne ootamatu joonega vahele hüpata.
Klassikalised ja populaarsed lühikesed hirmutavad lõkkelood
Klassikaliste lõkkelugude tume ja õudne maailm. Linnalegendidest raamatuteni, mis panevad sind kartma, kui tuled on välja lülitatud, on see klassika.
- Sametine lint – väike tüdruk kasvab suureks ja ütleb kõigile enda ümber, et ta ei saa mitte mingil juhul eemaldada paela, mida ta kaelas kannab.
- Suur varvas – otsib metsas toitu ja otsib koostisosi, mida hautisele lisada, leiab noor poiss karvase seene, mida potti lisada.
- Konks – paar tabab end pimedale Lover's Lane'ile pargitud jubedate koputuste ja kriimustustega.
- Klouni kuju – lapsehoidja tunneb end häirituna maja elusuuruses klounikujust.
- Kaduv Hitchhiker – pärast balliõhtut on hilisõhtu ja kaks teismelist poissi näevad nendevanust tüdrukut maatee ääres. Nad sõidutavad teda koju, et teada saada, et asjad pole nii, nagu nad paistavad.
- Naeratav mees – unetus on noormehest parim ja ta läheb hilisõhtul oma naabruskonnas jalutama. Ainult, ta pole üksi. Kuid võib-olla hirmutab õudne neljaminutiline lühifilm kõiki – ka teid. Ettevaatust hüppehirmuga!
- Õudsed lood, mida pimeduses jutustada – õudsete lugude tipp, see raamat ja selle järjed hoiavad teid ja su sõpru üleval päikesetõusuni.
- The NoNap Podcast – inimesed, kes tõid NoSleepi lood ellu, ei jäta teid õudusunenägudesse.
- Linnalegendid loovad suurepäraseid lugusid, mida pimedas rääkida.
Õudsete lugudega on pimedas kõige lõbusam
Luba õudsel pimedusel olla oma hirmutavates lõkkelugudes kaasjutuvestja. Rääkige uus lugu, et kõiki ehmatada, või hoidke seda klassikalise linnalegendi või isegi jubeda klounikujuga. Soovite veenduda, et teie taskulambi patareid on värsked.
